Mõte sellest vahvast üritusest osa võtta sumises juba mitu aastat mu kergelt kiilaneva kupli all 
;) aga kuna alandlikku jungat, paati ja aere silmapiiril polnud siis esialgu see mõtteks jäigi.
;) aga kuna alandlikku jungat, paati ja aere silmapiiril polnud siis esialgu see mõtteks jäigi.
Eelmise aasta mais tuli mitu nö. kutset Tänassilma Paadisprindile, kohe kodu ukse all, mõnus 17km trass, paati pakuti ka, ole mees ja leia ainult junga. Minu pakkumise liimile läks ainukesena Alpides ära testitud sõber Elmo, no teeme ära, on tehtud !!
14. Mai 2016 sai see mõnus kiire kulgemine Tänassilma jõel tehtud. Positiivseid emotsioone tuli sellest sõidust kuhjaga, väikseid naginaid sõidu ajal jungaga oli aga ei midagi hullu
:).
Peale seda sprinti hakkas sõprade seast tulema väikseid vihjeid, et noh kas nüüd siis Võhandu Maratonile, ise olid nad selle juba mitu korda läbinud.
Alguses katsusin ära vingerdada ja andsin väga ebamääraseid vastuseid, et vaatame ja ei tea kas paati saab jne.
Aga siis novembris läks läks sumin järjest intensiivsemaks, lausa provotseerivaks, et noh, või, ega te ju ei karda ja me juba kaks korda käinud ja siis äkki veel, et kuule...paati tahate vä ? Deem, see viimane lause tundus lausa punase rätikuna härjale !!
:D
Selge, regame ära, mis see tühi 100km meestele ikka teeb, seda enam, et sõit alles nelja kuu pärast, selle ajaga tuleb super vorm ja tehnika iseenesest !!
Mida lähemale stardipäev tiksus, seda imelikumaks sisetunne muutus, junga oli kuu aega Hispaanias laagris ja endal oli rootsis nädalane eritreening enne maratoni, valesti ei saa enam midagi minna !
Taustajõududeks ja autot Võõpsu tooma saime Ave, kes sai selle ülesandega laitmatult hakkama .
Hea soovitus oli leida öömaja Võrru, siis ei pea Viljandist nii vara startima, magus, võistluseelne uni on ehk mõned tunnid pikem. Öömaja õnneks leidsime aga magamine oli erutusest ikkagi suht vilets ja katkendlik, ju on asi vanaduses, ise ka ei usu, et seda ütlesin:D
21. aprilli õhtul pakkisime paadi ja asjad autole ning Võru poole start. Kõigepealt navigeerisime võistluspaika, sealt saime numbrid, stardimaterjalid ning saime paadi Tamula järve valvega hoiule anda, ei pea sellega hommikul mööda linna jooksma ja veeskamis kohta otsima. Õhtul tegime kiire meisrite eine (makaronid põdrakonserviga), väike ajurünnak, pesuvoor (kuhu number kinnitada, et kaameratest hästi näha oleks) ja tuttu. Hommik tuli kole kiiresti, no liigagi, ja see ärev tunne sees, et kas tulebki minna:D. Aeg tiksus armutult, krt, tund stardini ja me ikka veel kohmitseme, puder moosiga jooksu pealt ja autosse. Tamula äärne oli täiesti umbes, parkimiskohta pole, tahaks ju saada võimalikult lähedale oma kolaga (aerud, tünn kuivade riietega, joogikotid, jne..) Issver, üks auk autole nagu imeväel oli tekkinud, Elmo auto kohe sinna suskas ka. Krt, kiireks läheb, riietusime sajaga ja pooljoostes kanuud otsima, kallas oli paadisportlastest umbes, tuli lausa aeruga teed sisse raiduda ;) aga kohale jõudsime. Varustuse paati seadmise ja enda võistlusvormi saamisega läks ilmatu aeg, hõigati maha 12min stardini, deem, kargasime paati ja veele, väga ebalevad olid esimesed tõmbed, paat värises taguotsa all ja luges igat su nõksatust. Manööverdadime ennast tasakesti stardipaiga poole kui just nagu vee alt ilmusid Tenno ja Ave, aasisime sõbralikult üksteise peakuju kallal ja nii see start algas. Tenno ja Ave paat kadus kohe silmapiirilt, kahtlustasime lõikamist ja valestarti :D. Võistlusele registreerunud aluseid oli kokku 866 ja osalejaid kokku üle1800, paljud neist startisid ja paljud katkestasid seda veel hetkel ei tea. Esimesed viis kilomeetrit tuli teha järvel ümber poide ja siis alles lasti meid jõele. Järvekilomeetrid olid ebalevad, ei tunnetanud jõudu ja tasakaalu korralikult, tohutu paatide mass oli, parras-pardas tuli oma koha eest võidelda, pööretel, poide juures, tekkisid pudelikaelad, sealt tuli paat ühes tükis läbi manööverdada, korralik pusimine !! Jõkke jõudes oli esialgu veel hullem, kogu paatide mass suruti nüüd kitsasse koridori, õnneks jagasin ära, et parim on esialgu massiga kaasa voolata ja möödumisteks võimalusi passida.
Tasakesti hakkasid paadid hajuma, kiiremad sõitsid eest ära ja aeglasemad tulid ahter ees vastu, esimese RAFT'i (6-10 kohaline kummipaat) saime kätte juba Kirumpää silla all, kuna selle suure kummikaga on täidetud terve jõesäng siis möödumisega läks mõni minut aega, jõgi on alguses suht kitsas aga mööda saime. SUP- laual sõitjad olid ka enamuses meist poole aeglasemad, neist tuli mööduda ettevaatlikult, nad olid laual püsti ja suht ebakindlad tundusid. Mida kilomeeter edasi seda paremaks paadi tunnetus läks ja seda jõulisemalt tõmmata sai, sõidu edenedes neelasime alus aluse järel ja parandasime oma kohta, samas ega polnud halli aimugi mis possal oleme, naljatlesime, et kui oma stardinumbri ära teeme siis oleks super (445).
Esimesed 30km oli korralik andmine ja siis tuli esimene paadi ülevedu, üle vedamise jaoks olin teinud spetsiaalsed kandmise rihmad karabiiniga, et ei peaks paati käe otsas vedama, need olid selleks ajaks juba niigi pehmed ja värisesid kergelt, lisaks niiskus ja jahedus. Nii kui paadi nina maad puutus, hüppas Elmo paadist välja, sain ka ühe jala maale kui äkki keegi kodanik (hiljem Elmolt kuulsin, et see oli vana spordihunt Änilane) paadi ninast kinni krabas ja toore jõuga paati mäest ülesse sikutama hakkas, mul jalg alles paadis, palju ei puudunud esimesest sellekevadisest suplusest !! Suplusest pääsesin õnneks, tirisime paadi künkast üülesse, vaatasime ringi, taustajõudusid pole......!? Ok, tegime kiire geeli ja hematogeeni, wc ring, ning edasi, järgmises peatuses pidi olema kuum supp, mmmmm, nämma !!:D Vahemärkuseks, et kuna välikemmerguid oli seal punktis vaid kaks ja hädalisi sabas ca'20 siis otsustasin põiest pilsivee lasta kemmergute taha põõsastikku, ei ehmatanud ega ka ei üllatunud, kui paari meetri kaugusele kükitasid kaasvõistlejatest tütarlapsed omi asju ajama, kõigil oli kiire, külm ja suht pohh !! :D
Nikerdasime kanuu järsust kaldast alle, ronisime sisse ja edasi. Järgmised 10 km möödusid kiirelt, saime hulga kummikaid alistatud, jõe peal käis pidevalt mõnus aasimine kaasvõistlejatega, et a-la mis tünn teil see paadis on, ma siis, et mulgi kapsad, telliti finishisse:D. Joogikoti voolik lohises mul üle paadi parda vees, hea kätte saada ja otsik puhas pidevalt, möödujad hõikusid, kuule vana, sul lohiseb mingi voolik taga, ma siis, et see on pilsi pump, pumpab ülearuse vee välja pidevalt, jee nad uskuma jäid ;) . Ja oligi juba Leevi vaheajapunkt, kuum supp ja paadi ülevedu (kokku oli üleveo kohti 4). Leevil võtsime juba natukeseks aja maha, väike taastumine kulus hädasti ära, supi jõin üle kopsiku ääre ära, käed värisesid natuke külmast ja erutusest, peoga hapukurki peale, üks energigeel, kolm topsi sooja spordijooki (hea leid, lõi kohe sooja sisse), Elmo popsutas piipu ja olime valmis võistluse kõige põnevamateks kilomeetriteks, kiire vool, kivid ja seitse endise veskitammi kohta kus olid korralikud kärestikud, olen seal Tääksi kooli ajal kanuumatkal käinud aga ega väga enam ei mäleta neid kohti.
Oi see oli äge lõik, kokku 23km puhast naudingut, kividest kõrvale põigeldes, kärestikke läbides, vahepeal viskas kanuusse vett nagu ämbriga, Elmo oli väga rahul, hõikas eest, et kubeme jahutus on korralik, kui jälle vett paati tuiskas:D. Meie ees panid venelased kivi otsa, veskitammi koht, kiire vool ja tuli sõita tihedate okstega puu alt läbi, nägemata korralikult mis ees ootab, vool keeras nende süsta risti ja pauhh vette ümber, tõlgin: б...., c..., э...., г...., т....-м.. !! jne. ja siis, et kuhu kaldale triivime ja riideid vahetama läheme. Meile nende õnnetus sobis, saime sellest kivist kenasti mööda, hiljem kuulsime, et paljude sõit sellel kivil katkes või lõppes.
Kärestikud läbi oli edasi suht tuim ja rahulik tõmbamine, iga pisikenegi koht kehas hakkas märku andma, et kuule vana, me oleme ka siin, kust hõõrus, kust valutas, mõnda kohta ei tundnud enam üldse:D vahepeal saime lund, vihma, päikest, rahet, kõik eesti aastaajad olid kenasti kaetud, kui mõõdukalt aerutada siis oli soe sees ja need pisiasjad ei häirinud ! Jõudsime Leevaku vaheajapunkti, lõpuni veel 24km, hakkas tunduma, et teemegi vist ära selle sõidu. Leevakul oli siis kolmas ülevedu ja supp, seal oli ka soojendustelk, koos mugava riiete vahetamise võimalusega. Kapsasupp, see külm ja vedel lurr, spordijook ka jahe, kus juures juba ootsin, et saan ka seal seda mõnusalt kuumana, oleks väga abiks olnud. Siin tuli juba veorihmade headus sajaga esile, käed olid aeru hoidmisest ikka väga pehmed ja jalad, kuna nad tundsid ennast kasutuna, otsustasid ära surra, pidin nendega midagi ette võtma. Helistasin Avele ja lasin autost kuivad sokid tuua ja vahetasin seal punktis nad ära, sain jalad uuesti elule. 15 km peaaegu ilma vooluta sõitu ja ees ootas Räpina, sealt lõpuni oli veel 9km, sisuliselt toimisid veel motoorsed refleksid, tõmbasime Elmoga tuimalt, ei viitsinud isegi vaielda jõekäärude läbimiseks parima trajektoori valimise üle !
Räpinas viskasime kõik ülearuse paadist välja, vanad olijad ütlesid, et seal mingeid üllatusi pole ja lõpuni tuleb lihtsalt täiega panna....ha ha ha !!
Leppisime kokku, et tiksume rahulikult lõpuni ja kui keegi tahab mööda minna siis mingu.
Krt, Räpinas jõudsid ühed meie paadiklassist konkurendid meile järele, said paadi nõks varem vette ja Elmo kuulis neid sosistamas, et nendest (st. meist, paat no. 445) paneme küll mööda, teine mees, et ei tea, tugevad tunduvad:D . Ütlesin, Elmole, et tutkit vasjad, kuskilt tuli see mulgi jonn ja panime aerudele rohkem jõudu sisse ning hoidsime neid kenasti seljataga. Mehed seljataga podisesid, et krt, toore jõuga panevad (ega meil tehnikat polnud jah) ja kui vahe nendega juba suurem oli ning käänaku taha kadusime siis ütlesin Elmole, et davai, teeme kümme kiiret tõmmet täis jõuga ja kui konkurendid käänakust uuesti välja ilmusid siis tuli sealt üllatus hüüdeid, et kus need nii kaugel juba on. Finshis oli nendega vahe juba 500m vähemalt.
Viimastel kilomeetritel oli päris lõbus, saime saun-suvilatest ja majakestest jõe kaldal, palju sauna kutseid koos külma viina ja muu hea-paremaga:D
Jessss.....finsh, viimased kilomeetrid läksid küll veel „aurude“ peal, isegi korraldajad ei mäletanud nii külma ilma selle võistluse ajaloos. Ronisime paadist välja, fikseerisime aja, saime tütarlastelt vägevad medalid kaela (tasu vägeva pingutuse eest). Lõpuaeg siis 13:14'55, koht 229 ja lõpetas kokku 610 alust, neist viimase aeg oli 21:45'13 ehk siis 22 tundi trassil, eriti kanged võistlejad. Müts maha kõigi ees kes selle maratoni on läbinud.
Kohustuslik pilt paadiga, hing hüppas sees, aga keha oli kole pehme, rebisime autost kuivad riided ja sauna, lahti riietudes oli kehas tudin ja värin sees, 5 min laval ja hakkas tunduma, et elu maal on jällegi võimalik, veekaotus oli korralik, selle taastamiseks lasin järjest päris mitu purki humalavett, ikka päris mitu, peale viiendat läks segamini;). Kuivad riided selga ja sööma, korralik, paks mulgipudrulaadne toode oli, väga toitev. Spordiprogrammi järgi arvutasin välja, et kulutasin selle 100km läbimisega ca'12500 kalorit, täismehe 6 päeva söök :D, arvan, et mina panin „vana rasva“ pealt, mille pealt „kriips“ Elmo sõitis, see on müstika ;)
Igatahes olen siga rahul selle eneseületusega ja lõpuni pingutamisega, tõenäoliselt järgmisel kevadel jälle, kellel pole oma aprillikuise laupäevaga midagi peale hakata siis soovitan soojalt ja ootan konkurentsi pakkuma !!
P.S. O'tähega ministrile tegime oma aeglasema paadi aga toorema jõuga ca'3 tunniga tuppa:D
14. Mai 2016 sai see mõnus kiire kulgemine Tänassilma jõel tehtud. Positiivseid emotsioone tuli sellest sõidust kuhjaga, väikseid naginaid sõidu ajal jungaga oli aga ei midagi hullu
:).Peale seda sprinti hakkas sõprade seast tulema väikseid vihjeid, et noh kas nüüd siis Võhandu Maratonile, ise olid nad selle juba mitu korda läbinud.
Alguses katsusin ära vingerdada ja andsin väga ebamääraseid vastuseid, et vaatame ja ei tea kas paati saab jne.
Aga siis novembris läks läks sumin järjest intensiivsemaks, lausa provotseerivaks, et noh, või, ega te ju ei karda ja me juba kaks korda käinud ja siis äkki veel, et kuule...paati tahate vä ? Deem, see viimane lause tundus lausa punase rätikuna härjale !!
:DSelge, regame ära, mis see tühi 100km meestele ikka teeb, seda enam, et sõit alles nelja kuu pärast, selle ajaga tuleb super vorm ja tehnika iseenesest !!
Mida lähemale stardipäev tiksus, seda imelikumaks sisetunne muutus, junga oli kuu aega Hispaanias laagris ja endal oli rootsis nädalane eritreening enne maratoni, valesti ei saa enam midagi minna !
Taustajõududeks ja autot Võõpsu tooma saime Ave, kes sai selle ülesandega laitmatult hakkama .
Hea soovitus oli leida öömaja Võrru, siis ei pea Viljandist nii vara startima, magus, võistluseelne uni on ehk mõned tunnid pikem. Öömaja õnneks leidsime aga magamine oli erutusest ikkagi suht vilets ja katkendlik, ju on asi vanaduses, ise ka ei usu, et seda ütlesin
:D21. aprilli õhtul pakkisime paadi ja asjad autole ning Võru poole start. Kõigepealt navigeerisime võistluspaika, sealt saime numbrid, stardimaterjalid ning saime paadi Tamula järve valvega hoiule anda, ei pea sellega hommikul mööda linna jooksma ja veeskamis kohta otsima. Õhtul tegime kiire meisrite eine (makaronid põdrakonserviga), väike ajurünnak, pesuvoor (kuhu number kinnitada, et kaameratest hästi näha oleks) ja tuttu. Hommik tuli kole kiiresti, no liigagi, ja see ärev tunne sees, et kas tulebki minna
:D. Aeg tiksus armutult, krt, tund stardini ja me ikka veel kohmitseme, puder moosiga jooksu pealt ja autosse. Tamula äärne oli täiesti umbes, parkimiskohta pole, tahaks ju saada võimalikult lähedale oma kolaga (aerud, tünn kuivade riietega, joogikotid, jne..) Issver, üks auk autole nagu imeväel oli tekkinud, Elmo auto kohe sinna suskas ka. Krt, kiireks läheb, riietusime sajaga ja pooljoostes kanuud otsima, kallas oli paadisportlastest umbes, tuli lausa aeruga teed sisse raiduda ;) aga kohale jõudsime. Varustuse paati seadmise ja enda võistlusvormi saamisega läks ilmatu aeg, hõigati maha 12min stardini, deem, kargasime paati ja veele, väga ebalevad olid esimesed tõmbed, paat värises taguotsa all ja luges igat su nõksatust. Manööverdadime ennast tasakesti stardipaiga poole kui just nagu vee alt ilmusid Tenno ja Ave, aasisime sõbralikult üksteise peakuju kallal ja nii see start algas. Tenno ja Ave paat kadus kohe silmapiirilt, kahtlustasime lõikamist ja valestarti :D. Võistlusele registreerunud aluseid oli kokku 866 ja osalejaid kokku üle1800, paljud neist startisid ja paljud katkestasid seda veel hetkel ei tea. Esimesed viis kilomeetrit tuli teha järvel ümber poide ja siis alles lasti meid jõele. Järvekilomeetrid olid ebalevad, ei tunnetanud jõudu ja tasakaalu korralikult, tohutu paatide mass oli, parras-pardas tuli oma koha eest võidelda, pööretel, poide juures, tekkisid pudelikaelad, sealt tuli paat ühes tükis läbi manööverdada, korralik pusimine !! Jõkke jõudes oli esialgu veel hullem, kogu paatide mass suruti nüüd kitsasse koridori, õnneks jagasin ära, et parim on esialgu massiga kaasa voolata ja möödumisteks võimalusi passida.Tasakesti hakkasid paadid hajuma, kiiremad sõitsid eest ära ja aeglasemad tulid ahter ees vastu, esimese RAFT'i (6-10 kohaline kummipaat) saime kätte juba Kirumpää silla all, kuna selle suure kummikaga on täidetud terve jõesäng siis möödumisega läks mõni minut aega, jõgi on alguses suht kitsas aga mööda saime. SUP- laual sõitjad olid ka enamuses meist poole aeglasemad, neist tuli mööduda ettevaatlikult, nad olid laual püsti ja suht ebakindlad tundusid. Mida kilomeeter edasi seda paremaks paadi tunnetus läks ja seda jõulisemalt tõmmata sai, sõidu edenedes neelasime alus aluse järel ja parandasime oma kohta, samas ega polnud halli aimugi mis possal oleme, naljatlesime, et kui oma stardinumbri ära teeme siis oleks super (445).
Esimesed 30km oli korralik andmine ja siis tuli esimene paadi ülevedu, üle vedamise jaoks olin teinud spetsiaalsed kandmise rihmad karabiiniga, et ei peaks paati käe otsas vedama, need olid selleks ajaks juba niigi pehmed ja värisesid kergelt, lisaks niiskus ja jahedus. Nii kui paadi nina maad puutus, hüppas Elmo paadist välja, sain ka ühe jala maale kui äkki keegi kodanik (hiljem Elmolt kuulsin, et see oli vana spordihunt Änilane) paadi ninast kinni krabas ja toore jõuga paati mäest ülesse sikutama hakkas, mul jalg alles paadis, palju ei puudunud esimesest sellekevadisest suplusest !! Suplusest pääsesin õnneks, tirisime paadi künkast üülesse, vaatasime ringi, taustajõudusid pole......!? Ok, tegime kiire geeli ja hematogeeni, wc ring, ning edasi, järgmises peatuses pidi olema kuum supp, mmmmm, nämma !!
:D Vahemärkuseks, et kuna välikemmerguid oli seal punktis vaid kaks ja hädalisi sabas ca'20 siis otsustasin põiest pilsivee lasta kemmergute taha põõsastikku, ei ehmatanud ega ka ei üllatunud, kui paari meetri kaugusele kükitasid kaasvõistlejatest tütarlapsed omi asju ajama, kõigil oli kiire, külm ja suht pohh !! :DNikerdasime kanuu järsust kaldast alle, ronisime sisse ja edasi. Järgmised 10 km möödusid kiirelt, saime hulga kummikaid alistatud, jõe peal käis pidevalt mõnus aasimine kaasvõistlejatega, et a-la mis tünn teil see paadis on, ma siis, et mulgi kapsad, telliti finishisse
:D. Joogikoti voolik lohises mul üle paadi parda vees, hea kätte saada ja otsik puhas pidevalt, möödujad hõikusid, kuule vana, sul lohiseb mingi voolik taga, ma siis, et see on pilsi pump, pumpab ülearuse vee välja pidevalt, jee nad uskuma jäid ;) . Ja oligi juba Leevi vaheajapunkt, kuum supp ja paadi ülevedu (kokku oli üleveo kohti 4). Leevil võtsime juba natukeseks aja maha, väike taastumine kulus hädasti ära, supi jõin üle kopsiku ääre ära, käed värisesid natuke külmast ja erutusest, peoga hapukurki peale, üks energigeel, kolm topsi sooja spordijooki (hea leid, lõi kohe sooja sisse), Elmo popsutas piipu ja olime valmis võistluse kõige põnevamateks kilomeetriteks, kiire vool, kivid ja seitse endise veskitammi kohta kus olid korralikud kärestikud, olen seal Tääksi kooli ajal kanuumatkal käinud aga ega väga enam ei mäleta neid kohti.Oi see oli äge lõik, kokku 23km puhast naudingut, kividest kõrvale põigeldes, kärestikke läbides, vahepeal viskas kanuusse vett nagu ämbriga, Elmo oli väga rahul, hõikas eest, et kubeme jahutus on korralik, kui jälle vett paati tuiskas
:D. Meie ees panid venelased kivi otsa, veskitammi koht, kiire vool ja tuli sõita tihedate okstega puu alt läbi, nägemata korralikult mis ees ootab, vool keeras nende süsta risti ja pauhh vette ümber, tõlgin: б...., c..., э...., г...., т....-м.. !! jne. ja siis, et kuhu kaldale triivime ja riideid vahetama läheme. Meile nende õnnetus sobis, saime sellest kivist kenasti mööda, hiljem kuulsime, et paljude sõit sellel kivil katkes või lõppes.Kärestikud läbi oli edasi suht tuim ja rahulik tõmbamine, iga pisikenegi koht kehas hakkas märku andma, et kuule vana, me oleme ka siin, kust hõõrus, kust valutas, mõnda kohta ei tundnud enam üldse
:D vahepeal saime lund, vihma, päikest, rahet, kõik eesti aastaajad olid kenasti kaetud, kui mõõdukalt aerutada siis oli soe sees ja need pisiasjad ei häirinud ! Jõudsime Leevaku vaheajapunkti, lõpuni veel 24km, hakkas tunduma, et teemegi vist ära selle sõidu. Leevakul oli siis kolmas ülevedu ja supp, seal oli ka soojendustelk, koos mugava riiete vahetamise võimalusega. Kapsasupp, see külm ja vedel lurr, spordijook ka jahe, kus juures juba ootsin, et saan ka seal seda mõnusalt kuumana, oleks väga abiks olnud. Siin tuli juba veorihmade headus sajaga esile, käed olid aeru hoidmisest ikka väga pehmed ja jalad, kuna nad tundsid ennast kasutuna, otsustasid ära surra, pidin nendega midagi ette võtma. Helistasin Avele ja lasin autost kuivad sokid tuua ja vahetasin seal punktis nad ära, sain jalad uuesti elule. 15 km peaaegu ilma vooluta sõitu ja ees ootas Räpina, sealt lõpuni oli veel 9km, sisuliselt toimisid veel motoorsed refleksid, tõmbasime Elmoga tuimalt, ei viitsinud isegi vaielda jõekäärude läbimiseks parima trajektoori valimise üle !Räpinas viskasime kõik ülearuse paadist välja, vanad olijad ütlesid, et seal mingeid üllatusi pole ja lõpuni tuleb lihtsalt täiega panna....ha ha ha !!
Leppisime kokku, et tiksume rahulikult lõpuni ja kui keegi tahab mööda minna siis mingu.
Krt, Räpinas jõudsid ühed meie paadiklassist konkurendid meile järele, said paadi nõks varem vette ja Elmo kuulis neid sosistamas, et nendest (st. meist, paat no. 445) paneme küll mööda, teine mees, et ei tea, tugevad tunduvad
:D . Ütlesin, Elmole, et tutkit vasjad, kuskilt tuli see mulgi jonn ja panime aerudele rohkem jõudu sisse ning hoidsime neid kenasti seljataga. Mehed seljataga podisesid, et krt, toore jõuga panevad (ega meil tehnikat polnud jah) ja kui vahe nendega juba suurem oli ning käänaku taha kadusime siis ütlesin Elmole, et davai, teeme kümme kiiret tõmmet täis jõuga ja kui konkurendid käänakust uuesti välja ilmusid siis tuli sealt üllatus hüüdeid, et kus need nii kaugel juba on. Finshis oli nendega vahe juba 500m vähemalt.Viimastel kilomeetritel oli päris lõbus, saime saun-suvilatest ja majakestest jõe kaldal, palju sauna kutseid koos külma viina ja muu hea-paremaga
:DJessss.....finsh, viimased kilomeetrid läksid küll veel „aurude“ peal, isegi korraldajad ei mäletanud nii külma ilma selle võistluse ajaloos. Ronisime paadist välja, fikseerisime aja, saime tütarlastelt vägevad medalid kaela (tasu vägeva pingutuse eest). Lõpuaeg siis 13:14'55, koht 229 ja lõpetas kokku 610 alust, neist viimase aeg oli 21:45'13 ehk siis 22 tundi trassil, eriti kanged võistlejad. Müts maha kõigi ees kes selle maratoni on läbinud.
Kohustuslik pilt paadiga, hing hüppas sees, aga keha oli kole pehme, rebisime autost kuivad riided ja sauna, lahti riietudes oli kehas tudin ja värin sees, 5 min laval ja hakkas tunduma, et elu maal on jällegi võimalik, veekaotus oli korralik, selle taastamiseks lasin järjest päris mitu purki humalavett, ikka päris mitu, peale viiendat läks segamini
;). Kuivad riided selga ja sööma, korralik, paks mulgipudrulaadne toode oli, väga toitev. Spordiprogrammi järgi arvutasin välja, et kulutasin selle 100km läbimisega ca'12500 kalorit, täismehe 6 päeva söök :D, arvan, et mina panin „vana rasva“ pealt, mille pealt „kriips“ Elmo sõitis, see on müstika ;)Igatahes olen siga rahul selle eneseületusega ja lõpuni pingutamisega, tõenäoliselt järgmisel kevadel jälle, kellel pole oma aprillikuise laupäevaga midagi peale hakata siis soovitan soojalt ja ootan konkurentsi pakkuma !!
P.S. O'tähega ministrile tegime oma aeglasema paadi aga toorema jõuga ca'3 tunniga tuppa
:D
Mõned tänud ka:
Avele ja Tennole motivatsiooni süstimast ja maratonil osalema utsitamast.
Vahurile ja Mailile paati laenamast, osalema utsitamast ja sõiduks vajalikke nõuandeid jagamast.
Avele taustajõudude ja fotode eest.
VMT Tehastele rihmade eest
Sakala Malevale aerusid laenamast.
Kalmerile öömaja eest.
Hawaii Ekspressile (Sillele) geelide eest.
Avele ja Tennole motivatsiooni süstimast ja maratonil osalema utsitamast.
Vahurile ja Mailile paati laenamast, osalema utsitamast ja sõiduks vajalikke nõuandeid jagamast.
Avele taustajõudude ja fotode eest.
VMT Tehastele rihmade eest
Sakala Malevale aerusid laenamast.
Kalmerile öömaja eest.
Hawaii Ekspressile (Sillele) geelide eest.
