10. Päev: Col de la Forclaz - Tre-le-champ 13km kõrgeim punkt 2201m Tõusumeetreid 1069m Laskumist 1178m

Üks mõnus öö jurtas mööda saadetud, polnudki enne sellises teisaldatavas hoones ööbinud, soe ja mugav, öösel oli väljas +6 ! Hommik on selge aga jahe, meile sobib, 30min laseb allamäge minna ja siis 3 tundi mäkke, kogu etapi ajaks pakub "piibel" 5 tundi, kõnnime-näeme. Täna siis ületame uuesti Sweitsi-Prantsusmaa piiri ja matka lõpp hakkab paistma, päev veel.
Hommikusöök söödud, laager kokku pakidud ja jälle teele.
Oi jeekim kui raskelt täna see mägi tuleb, eilne ikka veel jalgades, tiksume nagu kaks pensionäri......serpentiin ja puhkus.....serpentiin ja puhkus, peaasi on ülesse jõuda. 
Üks vanem naisterahvas, kellega oleme juba mitmendat päeva kämpades kohtunud ja tervitanud ning kelle ma naljatamisi ( ainult heas mõttes) katkuks ristisin, on kohutavalt järjekindel, tõusudel peaaegu ei puhka, tiksub nii aeglaselt, et aeglasemale enam ei saaks ja ikka venitab ennast nende mägede otsa. Vahepeal oli juba naljakas, meie puhkame kivi otsas, vaatame alla ja tema tuleb, aeglaselt, kindlalt, vääramatult....nagu katk, jõuame kàmpasse, läheb tund-kaks ja on ka tema kohal, väga visa naisterahvas !
Väike coca peatus koos hematogen'iga ja jälle edasi.
Elmol peale peatust jälle jalg nii kerge, et esimesed sammud pani jooksuga, andis järgi punnida !
Ah jaa, panime veidi viltu ka, õnneks märkasime oma eksimust suht vara ja saime õigele kursile tagasi, kaotasime ehk 20 minutit ja 60-70 tõusumeetrit, polnud väga hull aga ilma kaadita oleks keeruline, krutid ennast mäkke ja siis avastad, et vale mägi.
Jippikajeeee, tipus, piiril....algab päästev laskumine....laskumisnurk jälle nii järsk, et iga sammu peab pidurdama!!
Teeme väikese peatuse mägimajas Chalet de Charmillon'is ja kuna lõuna jookseb peale siis teen ettepaneku võtta mingi praad, rasvaste friikatega. Ettepanek sai üleüldise heakskiidu, vastu polnud keegi!  Jumalikult maitseb.....kõik tundub parem kui makaronid, krt ongi ju parem, üle laua ei tule ja peale mõmina midagi.
Vitsutame kõhud täis ja vaatame kuda kämpasse saame, jube tahtmine on "libastuda" ja tõstukiga alla sõita aga ei, tuleb lõpuni jala panna, siis ei jää kripeldama, Eesti mees pole nõrk ! :)