pühapäev, 3. aprill 2016

6. Päev: Rifugio Bertone - Rifugio Helena 18km, kõrgeim punkt 2537m Tõusumeetreid 425m Laskumist 456m

Hommik Bertones on minu jaoks natuke vaevaline, eilsest ronimisest on keha mõnusalt kange, aga iga minutiga läheb järjest paremaks.
Tänane "riiulites" magamine oli mõnusam, ruum oli suurem ja õhku rohkem, ning kontsert väiksem !
Vaade öömaja terassilt on võrratu, "takso"(helikopter) tõi just mõned kodanikud mäe otsa, töömehed vist, kõrval käib ehitus.
Riided, mis eile pestud said, tilguvad alles nööril, see on kõik lisaraskus mida kaasas vedada, paneme seljakottidele kuivama, päevapeale võiks ära kuivada ja seega kott iga sammuga kergemaks muutuma !!
Hommikusöök, pigem nimetaksin seda linnupetteks, oli selline, et mingi kilomeetri saab ehk edasi ja siis peab hakkama oma varusid kasutama, õnneks meil neid veel on ! Natuke küpsiseid, moos, sepik ja kole kohvi !
Täna tahame Šveitsi jõuda, vaatame kas õnnestub, tõotab tulla tõsiselt kuum ja päikseline ilm, päike kõrvetab nii, et kuklakarvad tõenäoliselt kärssavad.
Peale esimest ehmatust st. hommikuvõimlise eest oli kohe mäkke minek ca'100 tõusumeetrit, sain kenasti kopsu tööle, edasi tuli 2,5 tundi tuima tatsamist mööda matkarada mis lookles mäe küljel kergelt ülesse-alla ja jõudsime Rifugio Bonattisse, väga kauni vaatega majutuskoht, võtame siin kiire eine, hommikusöök oli ju harjumatult vara ja kesine ning ega tühi kott püsti ei seisa !
Vaatasime just ajagraafiku üle, kiirustama ei pea, võtame rahulikult, mägi mäe järel, naudime !
Vahepeal ületasid matkarada spordilehmad....ehk siis lehmakari läks jummala sirge seljaga mäkke ja keegi neist isegi ei hingeldanud, vaatasime seda kui imeasja, treenitus on neil tugev, ei tea kas nende piim annab samasuguse suraka nagu Red Bull :) !!
Kohal lõpuks Rif. Helenas, oi kui raskesti need meetrid tulevad, tõenäoliselt oleme kaloritega kõvasti miinuses ja kurnatus annab tunda, et tänaseid tõusumeetreid kätte saada peaks ümber viljandi järve vähemalt 7 tiiru tegema grin-emotikon jalad on super pehmed, nagu kellegi teise omad !
Vahepeal oli juba tunne, et enam ei jõua aga väike puhkus ja panime edasi. See on vist hetkel minul matka raskeim koht, pean ennast sundima neid samme astuma. Kott on kuidagi raskem igal hommikul, kui selga saab siis pole enam hullu, vähemalt tean, et suudaksin matkata ka 135kg kaaluga, muidugi ilma seljakotita. smile-emotikon
Telkimiskohaga tundub, et on siin kehvasti ja edasi pole minul enam energiat tiksuda, seda enam, et järgmisena tuleks veel kohe 500 tõusumeetrit ja šveits aga tegeleme nendega pigem homme !!
Võtame siit öömaja, saab pesta ja kammida ja oleme varakult õhtul, kell on siin neli.
Hehe...kuna mina käsin kohti bookimas ja siin on narid siis välja minnes ütlesin Elmole...sina magad üleval, Elmo kohe, et kuus päeva oleme siin mägedes turninud ja õhtul veel paar tõusumeetrit talle kirja smile-emotikon aga kuna meil on kaaluketekooriate vahe üsna suur siis rohkem ta ei protesteerinud !
Võtsime karastusjoogid ja ootame õhtusööki, Elmo otsib Elisa võrku, selles pidi helistamine soodsam olema ja 100 SMS'i tasuta grin-emotikon muidugi...kohe leiab !!
Oi kui hea on terassil päiksekäes jalad välja sirutada ja vaadata viimaseid tänaõhtuseid saabujaid, mahlad jooksevad, silmad pahupidi ja lohistavad matkekeppe järel smile-emotikon omal on see juba unustatud mis moodi siia ülesse punnisme !
Huhh....täpselt 17:58 läks päike mäe taha ja lühikeste riietega hakkas kohe kõhe, lähen sisse ja otsin kampsiku välja smile-emotikon pesu peab "pooltoorelt" jälle kotti panema ja homme matkakotile kuivama, õhtupäikest on nii vähe, riided ei kuiva ära ja kui ööseks väja jätsime siis olid riided märjamad kui pesust tulles.
Ilmataat on meid väga hoidnud, peale ekstreemse päikese pole rohkem midagi hullu taevast tulnud, kuigi prognoosid näitasid meile mõned päevad vihma ka, ju siis matkakamraad maksis õigele instantsile piisavalt smile-emotikon
Ei noh...tasus ennast siia parkida, juba õhtusöögi pärast, see oli võimas, viie käiguline, tõenäoliselt on homme energiat ülegi, et mägedes ronida, ma punkte ei lugenud aga isegi minu võttis ägisema, ei tea mis Elmo tunneb, enne sööki vähemalt naeratas.
Oi jeerum, kirjutada ka ei jõua praegu, toibume natuke Elmoga õhtusöögist, seniks teile mõned fotod.
Nüüd koikusse....täna lausa linade vahele, täis luksus.
Tsau !!



















                                      






                                      

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar